Finantssõnastik

Laenude ja krediidiga seotud terminid lihtsas keeles. 24 mõistet.

Annuiteetmakse

Igakuine võrdne makse, mis sisaldab nii laenu põhiosa kui ka intressi. Laenuperioodi alguses on intressiosa suurem, perioodi lõpus põhiosa suurem.

Loe lisaks →

DSTI

Debt Service to Income — võlateeninduse suhtarv. Näitab, kui suure osa sissetulekust moodustavad igakuised laenumaksed. Eestis soovituslik piir kuni 40-50%.

Loe lisaks →

Euribor

Euro Interbank Offered Rate — euroala pankadevaheliste laenude intressimäär. Eesti kodulaenud on seotud 6 kuu Euriboriga, mis vaadatakse üle iga 6 kuu tagant.

Loe lisaks →

Fikseeritud intress

Intressimäär, mis ei muutu kogu laenuperioodi jooksul. Pakub stabiilsust ja prognoositavust. Tüüpiline väikelaenudele ja kiirlaenudele.

Loe lisaks →

Hüpoteek

Kinnisvara pant (tagatis) laenu tagatiseks. Kui laenuvõtja ei suuda laenu tagasi maksta, on laenuandjal õigus kinnisvara müüa. Kodulaen on alati hüpoteegiga.

Loe lisaks →

Intressimäär

Laenu hind protsentides aastas. Võib olla fikseeritud (ei muutu) või ujuv (seotud Euriboriga). Oluline: intress ei näita kogu laenu hinda — selleks vaata KKM-i.

Loe lisaks →

Järelmaks

Kauba või teenuse ostmine osade kaupa tasumisel. Tehakse sageli otse poe kassas. Järelmaks on tarbijakrediit ja sellele kehtivad samad reeglid kui laenudele.

Loe lisaks →

KKM (Krediidi Kulukuse Määr)

Laenu tegelik aastane kulukus protsentides, mis arvestab kõiki tasusid: intress, lepingutasu, haldustasud jm. Parim näitaja laenupakkumiste võrdlemiseks. Eestis max ~46,86%.

Loe lisaks →

Krediidikonto

Revolving krediit — pidev krediidiliin, mida saad kasutada, tagasi maksta ja uuesti kasutada. Maksad intressi ainult kasutatud summalt.

Loe lisaks →

Krediidireiting

Hinnang isiku krediidivõimekusele varasemate maksekäitumiste põhjal. Mõjutab laenusaamise võimalust ja tingimusi.

Loe lisaks →

Käendus

Kohustus, kus teine isik (käendaja) garanteerib laenu tagasimaksmise. Kui laenuvõtja ei suuda maksta, peab käendaja maksma. Käenduse andmine on tõsine finantskohustus.

Loe lisaks →

Lepingutasu

Ühekordne tasu laenulepingu sõlmimisel. Tavaliselt 0-5% laenusummast. Mõned laenuandjad pakuvad kampaania korras 0€ lepingutasu.

Loe lisaks →

Liising

Vara (sageli auto) finantseerimise viis, kus liisinguandja ostab vara ja annab selle kasutada. Vara omanik on liisinguandja kuni viimase makseni.

Loe lisaks →

LTV (Loan-to-Value)

Laenusumma suhe kinnisvara väärtusesse. Nt 80% LTV tähendab, et laen on 80% kinnisvara hinnast ja 20% on omafinantseering.

Loe lisaks →

Maksehäire

Registreeritud maksevõlgnevus Krediidiregistris (krediidinfo.ee). Mõjutab krediidireitingut ja laenusaamise võimalust oluliselt.

Loe lisaks →

Marginaal

Panga osa kodulaenu intressist. Koguintress = marginaal + Euribor. Marginaal on fikseeritud kogu perioodi jooksul.

Loe lisaks →

Omafinantseering

Osa ostuhinnast, mille maksad omavahenditest. Kodulaenu puhul tavaliselt 15-20%. KredEx käendusega võimalik 10%.

Loe lisaks →

Refinantseerimine

Olemasolevate laenude asendamine ühe uue soodsamaga. Eesmärk: madalam intress, väiksem kuumakse, lihtsam haldus.

Loe lisaks →

Taganemisõigus

14 päeva pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist on sul õigus lepingust taganeda ilma põhjust esitamata (VÕS §409¹). Pead tagasi maksma laenu ja intressi 30 päeva jooksul.

Loe lisaks →

Tagatis

Vara, mis annab laenuandjale kindluse. Kinnisvaratagatis (hüpoteek), sõidukitagatis, käendus. Tagatisega laenud on soodsamad.

Loe lisaks →

Ujuv intress

Intress, mis muutub koos Euriboriga. Kodulaen = marginaal (fikseeritud) + Euribor (muutuv). Vaadatakse üle iga 6 kuu tagant.

Loe lisaks →

Viiviseintress

Tasu maksetähtaja ületamise eest. Eestis ei tohi viiviseintress olla ebamõistlikult kõrge. Makseraskuste korral pöördu kohe laenuandja poole.

Loe lisaks →

Võlakoormus

Kõigi igakuiste laenumaksete summa suhe netosissetulekusse. Ei tohiks ületada 40-50%.

Loe lisaks →

VÕS

Võlaõigusseadus — Eesti seadus, mis reguleerib krediidilepinguid, tarbijakrediiti, taganemisõigust ja palju muud.

Loe lisaks →

Korduma kippuvad küsimused

Mis on KKM ja miks see on oluline?

KKM (krediidi kulukuse määr) näitab laenu tegelikku aastast kulukust, arvestades kõiki tasusid. See on parim näitaja erinevate laenude võrdlemiseks — intressimäär üksi ei anna täit pilti.

Mis vahe on fikseeritud ja ujuval intressil?

Fikseeritud intress ei muutu. Ujuv intress (nt marginaal + Euribor) muutub koos Euriboriga iga 6 kuu tagant. Fikseeritud on turvalisem, ujuv võib olla soodsam.

Mis on maksehäire ja kuidas see mõjutab laenusaamist?

Maksehäire on registreeritud maksevõlgnevus Krediidiregistris. See vähendab oluliselt laenusaamise võimalust ja tõstab intressi. Kontrolli oma maksehäired: krediidinfo.ee.